Alpi maasikas "Wais Solemaher"

* Maasikat peetakse juba ammustest aegadest üheks armastatumaks marjaks. Mitte juhuslikult ei nimetata teda marjakasvatuse põhikultuuriks. Imepärane marjade lõhn, õrn viljaliha, suurepärane maitse, harmoniseeitud hapete ja suhkrute kooskõla, väike kalorsus ja laialdane kasutamine- see on tema populaarsuse pant. 
Marja biokeemilise koostise uurimised on näidanud, et maasikas hõivab õigusega silmapaistva koha, kuna temas sisaldub palju väärtuslikke aineid. Tänu marjade suurele rauasisaldusele, teeb see ta kasulikuks aneemiast tingitud rauapuuduse korral. Aga kaltsiumi ja fosforiühendite küllus mõjub hästi kogu organismile ja tõstab töövõimet ja vastupidavust. 
Maasikal on põletikuvastane, skleroosivastane toime, ta reguleerib ainevahetust. Ta on rikas B9 vitamiini poolest, selle puudusel tõuseb inimese organismis pahaloomulise kasvajate tekitajate kasv, suureneb organismi tundlikkus kiiritusele, toimub enneaegne hallinemine. Värskeid marju tuleks tarvitada suuremas koguses maoha avade puhul, ta hoiab ära kivide tekke neerudes ja maksas. Õitsemisajal kogutud maasikataime tõmmist juuakse sooltekatarride, maksapõletike, sapipõie ja diabeedi puhul. Maasikas on ravim- ja profülaktiline vahend nii noortele kui vanadele.Marjade küpsemise perioodil lülitage ta pidevalt oma menüüsse. Aga mõningatel inimestel võib värskete maasikate tarbimine kutsuda esile allergilisi reaktsioone - nõgestõve tüüpi. Seda ebasoovitud nähtust saab leevendada, kui tarvitada värskeid marju ja nende saadusi koos piima, rõõsa koore, hapukoore, suhkruga või tarvitada neid 20-30 minutit peale sööki. 
Maasikad on suurepärane tooraine töötlemiseks. Nendest tehakse keedist, konfitüüri, želeed, marmelaadi, povidlot, kompotti, mahla, vahtu, veini. Head on maasikad ka külmutatult, maitse ja aromaatsus ei lähe seejuures kaduma, aga C vitamiin säilib peaaegu täielikult.